„Tasuta kodulehe tegemist” otsitakse Eestis iga kuu paarsada korda ja enamasti tähendab see kolme eri asja, mis on omavahel segamini läinud. Üks on lehetegija platvormi tasuta plaan. Teine on tasuta tarkvara, mille jaoks tuleb majutuse eest maksta. Kolmas on tasuta majutus, mille jaoks pead lehe ise valmis saama.
Kõik kolm on olemas ja kõik kolm töötavad. Vahe on selles, mille eest sa hiljem maksad: rahaga, oma ajaga või sellega, et leht ei ole päriselt sinu oma.
Variant 1: platvormi tasuta plaan
Wix, WordPress.com ja Google Sites lubavad lehe teha ilma kaardita. See on kõige kiirem tee: leht võib olla õhtuga üleval.
Vastu võtad kolm asja. Esiteks aadress on platvormi oma, kujul sinuettevote.wordpress.com või sinunimi.wixsite.com/pood. Teiseks näitab platvorm sinu lehel oma reklaame ja oma nime — WordPress.comi enda hinnakiri ütleb tasuta plaani kohta otse, et tasuta lehtedel kuvatakse külastajatele WordPress.comi reklaame. Kolmandaks on piirid: WordPress.comi tasuta plaanis on 1 GB ruumi, pluginaid paigaldada ei saa ja statistikat näed seitsme päeva kaupa.
Kellele see sobib: kui tahad ideed testida, teed ühekordse ürituse lehe või vajad kohta, kuhu paar pilti ja telefoninumber panna. Kellele ei sobi: ettevõttele, kes tahab, et klient teda tõsiselt võtaks. Võõra platvormi aadress ja keegi teise reklaam oma lehel on esimene asi, mida ostja märkab.
Üks asi, mida ma teeksin ka tasuta plaani puhul: registreeri oma domeen kohe. Eesti domeen maksab kümmekond kuni paarkümmend eurot aastas ja see on ainus osa, mida hiljem ei saa tagasi osta, kui keegi teine on selle vahepeal võtnud. Domeeni saab hiljem tasuta plaanilt suunata mujale, aadressi mainet ja Google’i tulemusi ei saa.
Variant 2: tasuta tarkvara, tasuline majutus
WordPress ise on tasuta. Seda tarkvara, mis paneb tööle suure osa maailma kodulehtedest, saab alla laadida ilma maksmata ja kasutada ilma litsentsitasuta. Sellepärast öeldakse tihti, et „WordPress on tasuta”, ja see on tõsi ainult tarkvara kohta.
Selleks et WordPress kuskil töötaks, on vaja majutust. Eestis jääb tavaline jagatud majutus mõne euro ja kümmekonna euro vahele kuus. Lisaks tuleb domeen. Nii on aastane kulu umbes sada eurot, enne kui sa oled ühtegi rida teksti kirjutanud.
Sinna otsa tulevad tavaliselt tasulised laiendused. Korralik vormiplugin, varukoopiad, kiiruse pluginad või tasuline teema maksavad igaüks 50–100 eurot aastas. Neid ei ole kohustuslik osta, aga esimese aasta jooksul jõuab enamik lehti selleni, et vähemalt üks neist on vajalik.
Kellele see sobib: kui oled valmis ise seadistama ja tahad, et leht oleks algusest peale sinu oma. Kellele ei sobi: kui sul ei ole aega tehnikaga tegeleda. Uuendused, varukoopiad ja turvalisus on siin sinu asi, mitte platvormi oma.
Variant 3: tasuta majutus koodist tehtud lehele
Kui leht on staatiline — see tähendab, et külastajale saadetakse valmis failid, mitte iga kord uuesti kokku pandud lehekülg — siis on majutus tänapäeval päriselt tasuta. Cloudflare’i tasuta plaanil on staatiliste failide päringud tasuta ja piiramata, kuu jooksul saab lehte 500 korda uuesti üles ehitada ja ühe lehe kohta mahub kuni 20 000 faili.
Ma tean seda üsna täpselt, sest see leht, mida sa praegu loed, töötab just niimoodi. Gravio.ee majutuse eest ma ei maksa. Ainus püsikulu on domeen.
Konks on selles, et lehe peab keegi valmis tegema. Siin ei ole toimetajat, kuhu sisse logida ja pilti vahetada, kui seda ei ole eraldi ehitatud. See variant on tasuta neile, kes oskavad seda ise teha, ja neile, kelle jaoks keegi teine on selle ära teinud.
Neli kohta, kus tasuta läheb kalliks
Kolimine. Tasuta plaanilt ära kolimine ei ole tavaliselt ühe nupu taga. Sisu saab enamasti eksportida, kujundust mitte. Praktikas tähendab see, et leht tehakse uuesti — ja siis maksad selle eest, mille eest oleksid maksnud niikuinii, ainult aasta hiljem.
Aadressi vahetus. Kui leht on aasta olnud aadressil sinunimi.wixsite.com ja Google on selle üles leidnud, siis uuele domeenile kolides algab osa tööst otsast peale. Suunamistega saab kaotust vähendada, aga null see ei ole.
Sinu aeg. Kõige suurem kulu on peaaegu alati see. Kui õhtud lähevad malli sättimisele ja tekstide ümbertõstmisele, siis on need õhtud millegi muu arvelt. Mõne jaoks on see huvitav, mõne jaoks ei ole.
Leht jääb pooleli. Kõige sagedasem lõpp, mida ma näen: leht on kolm neljandikku valmis, kontaktivorm ei tööta ja keegi ei ole seda kuue kuu jooksul avanud. Tasuta leht, mis ei ole avalik, ei maksa midagi ega too ka midagi.
Millal ma ise ütlen, et tee tasuta
Ma ei arva, et iga ettevõte peab kodulehe eest maksma. Kolm olukorda, kus ma ise soovitan alustada tasuta variandiga:
- Sul on idee, mille kohta sa ei tea veel, kas keegi seda ostab. Tee üks leht, pane telefoninumber alla ja vaata, kas keegi helistab.
- Sa oled üksi tegutsev ja kliendid tulevad soovituse peale. Sulle on vaja aadressi, kus on kirjas, mida sa teed ja kuidas sinuni jõuda.
- Sul on hooajaline või ühekordne asi: üritus, kampaania, väike projekt.
Kui aga leht peab tooma päringuid inimestelt, kes sinust veel ei tea, siis on tasuta variant harva see, mis selle töö ära teeb. Sel juhul ei ole küsimus enam kodulehe hinnas, vaid selles, kui palju üks uus klient sulle väärt on.
Kokkuvõte
Tasuta kodulehe tegemine on võimalik ja mõnel juhul mõistlik. Platvormi tasuta plaan annab lehe kohe, aga võõra aadressi ja võõra reklaamiga. WordPress on tasuta tarkvara, mille majutus ja hooldus maksavad. Cloudflare’i-taoline tasuta majutus on päriselt tasuta, kui leht on juba olemas.
Üks asi, mida ma soovitan igal juhul teha, ka siis, kui sa lehele kroonigi ei kuluta: registreeri domeen enda või oma ettevõtte nimele. Kõik ülejäänu saab hiljem ümber teha.
Kui tahad, et lehe teeks keegi teine, siis siin on kirjas, kuidas ma seda teen ja mis see maksab. Kui tahad ise proovida, siis on see täiesti mõistlik plaan ja ma ei hakka sind ümber veenma.